Koolivalmidus on lapse füüsiline, sotsiaalne, vaimne ja motivatsiooniline valmisolek üle minemiseks koolieelses eas domineerinud mänguliselt põhitegevuselt kõrgemale tasemele, s.o vaimsele tegevusele. See on peen mehhanism. 

Koolivalmidus saabub lapsele soodsas kasvukeskkonnas arenemise ja tema enda aktiivse tegevuse kaudu. V. Neare järgi eristatakse koolivalmiduse puhul kolme aspekti: psühhofüüsiline, sotsiaalne ja vaimne.

Kooliks valmisolekut mõjutavad nii sünnipärased eeldused ja kasvukeskkond, milles laps elab ja areneb, sh inimesed, kes temaga suhtlevad ja arengut suunavad. 

Kooliminevate laste kehalised ja vaimsed võimed, iseloomuomadused ning teadmised ja oskused võivad olla väga erinevad. Nõrga koolivalmiduse tõttu vajab osa tavakooli 1. klassi lastest tugiõpet ja täiendavat tööd õpiabi tundides.

On hea, kui laps kooli astudes loeb ladusalt. Tehniliselt kvaliteetne lugemine võimaldab hiljem keskenduda tekstide sisule ning teksti kaudu esitatava õppematerjali omandamisele.  

Praktika näitab, et laste puudulik ja väga aeglaselt kujunev lugemisoskus on paljudel juhtudel nende hilisemate õpiraskuste põhjuseks.

Seetõttu on lugemis- ja õigekirjaoskuse kujundamine, õpiraskuste ennetamine ja  nende 
kõrvaldamine olnud pikka aega aktuaalseks probleemiks nii üld- kui eripedagoogikas.
 
Lugemisoskuse kujunemise eeldusteks on teatud psüühiliste protsesside (tajude, mälu, mõtlemise) ja kõne arengu tase. Nende enam-vähem eale vastav areng on nagu vundament, millele hakatakse edaspidi rajama õpioskuste kompleksi.

PowerPoint esitlus "Koolivalmidus"

Tööraamat "Ettevalmistavaid harjutusi lugema-kirjutama õppimiseks"