Õppekorralduse aluseks on direktori kinnitatud ning Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud Pärnu väikelastekooli õppekava, mis lähtub Huviharidusstandardist, hõlmates kolme valdkonda: tunnetustegevuse arendamine, eesti keel ja matemaatika. Õppekava rakendamisel arvestatakse kõikide õpilaste individuaalseid iseärasusi.
Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline ja viisakas käitumine ning algatusvõime, elementaarne suhtlemisoskus ja esmased tööharjumused. Arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Eriline tähelepanu on suunatud laste psüühiliste protsesside sihipärasele arendamisele.
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED:
Lühiülevaade tööst viieaastastega
Kujundatakse tunnetusoskusi, s.t oskust tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse: taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Arendatakse laste tunnetustegevuse erinevaid külgi mitmesuguste spetsiaalsete arendavate mängude ja võtete abil, mis on ühtlasi kõnearenduse teenistuses.
Kuulamisoskus on keelekasutuse esimene osaoskus. Kuulamine on protsess, mille käigus suuline kõne muutub tähenduseks. Kuulamisvõime on lapsele sündides kaasa antud, ent see vajab arendamist kuulamisoskuseks. Kõne arengu seisukohast on kuulamisoskuse arendamine koolieelse ea tähtsamaid ülesandeid. On oluline, et kuulamisoskus kujundataks enne seda, kui laps jõuab lugemise ja kirjutamiseni.
Häälikute ja tähtedega tutvumine, selle baasilt esmase häälikanalüüsi oskuse kujundamine, sõnavara laiendamine ja väljendusoskuse arendamine. Suurt tähelepanu pööratakse suhtlemisele, hääldamisele, sõnavarale ja grammatikale.
Tutvutakse ümbritseva elu ja loodusega. Õpitakse loendama esemeid, õpitakse tundma geomeetrilisi kujundeid; tajuma ruumisuhteid, hulki ja arve 1-5. Laps jõuab matemaatiliste algtõdedeni, adudes, et see, mida me ise avastame, püsib meiega ja on meile oluline.
Töö on integreeritud suhtlemis- ja kombeõpetuse erinevate teemadega.
Eesmärk: arendada lastes süsteemselt vajalikud eeldused lugema-kirjutama-arvutama õppimiseks.
Lühiülevaade tööst kuueaastastega (koolieelikutega)
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;
2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;
3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.
Tähelepanu keskmes on:
1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;
2) kuulamisoskuse arendamine;
3) kuuldud lühiteksti mõistmine ja analüüs;
4) teksti loome;
5) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.
Häälimisoskuse kujundamine, lugemisoskuse süsteemne arendamine (lotode jms abil) ning sõnavara laiendamine.
Omandatakse tähtede nimetused, tähekujud. Omandatakse tähe ja hääliku vastavus. Arendatakse välja häälimisoskus. Tegeldakse süsteemselt lugema õppimisega (silbid, sõnad, laused).
Arendatakse oskust võrdlevalt hääldada välte poolest erinevaid sõnu.
Õpitakse kasutama liht- ja liitlausemalle.
Jutustatakse pildi järgi, tuues välja nii põhisisu kui ka detaile.
Tutvutakse kirjanduse žanritega (luuletus, jutt, muinasjutt, vanasõna, mõistatus).
Matemaatilise õppe sisu:
1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;
2) suurused ja mõõtmine;
3) geomeetrilised kujundid.
Õpime:
1) rühmitama esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdlema esemete hulki;
2) järjestama esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;
3) tundma lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldama ning järjestama oma igapäevategevusi;
4) mõtestama loendamistegevust ja seoseid arvude reas;
5) mõistma mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;
6) tundma ja kirjeldama geomeetrilisi kujundeid;
7) nägema matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.
Arvud 12-ni ja numbrid 0-9.
Omandatakse hulkade tajumise võime; hulkade ühendamise, hulgast osa eraldamise, hulkade võrdlemise oskus. Liitmine, lahutamine 5 piires. Matemaatilised jutukesed.
Õpitakse tajuma ruumisuhteid.
Õpetaja püüab leida motiive, miks laps tahaks tegutseda soovitud suunas, s.t täiskasvanu püüab mõelda sellele, miks laps võiks tahta üht või teist tegevust sooritada, näiteks tegevus on põnev, võistluslik vms.
On oluline, et lapse tegevus pälviks tunnustust, s.t kiitus on selles vanuses tihtipeale liikumapanevaks jõuks ning lapse jaoks olulise inimese kiitus julgustab last kiiduväärset tegevust kordama.
Õppetöösse on integreeritud suhtlemis- ja kombeõpetuse alused ja käeline tegevus.
Üldeesmärk: aidata kujundada lapse väärtushinnanguid ja käitumismustreid, äratada õppimissoovi ja lihtsustada lapse üleminekut 1. klassi.
Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline ja viisakas käitumine ning algatusvõime, elementaarne suhtlemisoskus ja esmased tööharjumused. Arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Eriline tähelepanu on suunatud laste psüühiliste protsesside sihipärasele arendamisele.
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED:
- lapse individuaalsuse ja arengupotentsiaali arvestamine;
- lapse keele ja kõne arengu toetamine eripedagoogiliste meetodite ja võtetega;
- lapse psüühiliste protsesside süsteemne arendamine;
- suhtlemisoskuse kujundamine;
- kuuldud teksti mõistmine ja analüüs;
- teksti loome (jutustamisoskuse teadlik arendamine alates dialoogist);
- matemaatiliste algteadmiste juurde jõudmine aktiivõppe meetodite ja võtetega;
- lapse loovuse toetamine;
- mängu kaudu õppimine;
- lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
- lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
- salliva ja viisaka käitumise väärtustamine;
- koostöö kodu ja väikelastekooli vahel.
Lühiülevaade tööst viieaastastega
Kujundatakse tunnetusoskusi, s.t oskust tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse: taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Arendatakse laste tunnetustegevuse erinevaid külgi mitmesuguste spetsiaalsete arendavate mängude ja võtete abil, mis on ühtlasi kõnearenduse teenistuses.
Kuulamisoskus on keelekasutuse esimene osaoskus. Kuulamine on protsess, mille käigus suuline kõne muutub tähenduseks. Kuulamisvõime on lapsele sündides kaasa antud, ent see vajab arendamist kuulamisoskuseks. Kõne arengu seisukohast on kuulamisoskuse arendamine koolieelse ea tähtsamaid ülesandeid. On oluline, et kuulamisoskus kujundataks enne seda, kui laps jõuab lugemise ja kirjutamiseni.
Häälikute ja tähtedega tutvumine, selle baasilt esmase häälikanalüüsi oskuse kujundamine, sõnavara laiendamine ja väljendusoskuse arendamine. Suurt tähelepanu pööratakse suhtlemisele, hääldamisele, sõnavarale ja grammatikale.
Tutvutakse ümbritseva elu ja loodusega. Õpitakse loendama esemeid, õpitakse tundma geomeetrilisi kujundeid; tajuma ruumisuhteid, hulki ja arve 1-5. Laps jõuab matemaatiliste algtõdedeni, adudes, et see, mida me ise avastame, püsib meiega ja on meile oluline.
Töö on integreeritud suhtlemis- ja kombeõpetuse erinevate teemadega.
Eesmärk: arendada lastes süsteemselt vajalikud eeldused lugema-kirjutama-arvutama õppimiseks.
Lühiülevaade tööst kuueaastastega (koolieelikutega)
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;
2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;
3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.
Tähelepanu keskmes on:
1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;
2) kuulamisoskuse arendamine;
3) kuuldud lühiteksti mõistmine ja analüüs;
4) teksti loome;
5) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.
Häälimisoskuse kujundamine, lugemisoskuse süsteemne arendamine (lotode jms abil) ning sõnavara laiendamine.
Omandatakse tähtede nimetused, tähekujud. Omandatakse tähe ja hääliku vastavus. Arendatakse välja häälimisoskus. Tegeldakse süsteemselt lugema õppimisega (silbid, sõnad, laused).
Arendatakse oskust võrdlevalt hääldada välte poolest erinevaid sõnu.
Õpitakse kasutama liht- ja liitlausemalle.
Jutustatakse pildi järgi, tuues välja nii põhisisu kui ka detaile.
Tutvutakse kirjanduse žanritega (luuletus, jutt, muinasjutt, vanasõna, mõistatus).
Matemaatilise õppe sisu:
1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;
2) suurused ja mõõtmine;
3) geomeetrilised kujundid.
Õpime:
1) rühmitama esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdlema esemete hulki;
2) järjestama esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;
3) tundma lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldama ning järjestama oma igapäevategevusi;
4) mõtestama loendamistegevust ja seoseid arvude reas;
5) mõistma mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;
6) tundma ja kirjeldama geomeetrilisi kujundeid;
7) nägema matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.
Arvud 12-ni ja numbrid 0-9.
Omandatakse hulkade tajumise võime; hulkade ühendamise, hulgast osa eraldamise, hulkade võrdlemise oskus. Liitmine, lahutamine 5 piires. Matemaatilised jutukesed.
Õpitakse tajuma ruumisuhteid.
Õpetaja püüab leida motiive, miks laps tahaks tegutseda soovitud suunas, s.t täiskasvanu püüab mõelda sellele, miks laps võiks tahta üht või teist tegevust sooritada, näiteks tegevus on põnev, võistluslik vms.
On oluline, et lapse tegevus pälviks tunnustust, s.t kiitus on selles vanuses tihtipeale liikumapanevaks jõuks ning lapse jaoks olulise inimese kiitus julgustab last kiiduväärset tegevust kordama.
Õppetöösse on integreeritud suhtlemis- ja kombeõpetuse alused ja käeline tegevus.
Üldeesmärk: aidata kujundada lapse väärtushinnanguid ja käitumismustreid, äratada õppimissoovi ja lihtsustada lapse üleminekut 1. klassi.
