Õppekasvatustegevuse eripäraks on:
1) psüühiliste protsesside süsteemne arendamine;
2) suhtlemisoskuse kujundamine;
3) väärtuskasvatuse toetamine „Persona Dolls“ metoodika abil.
PSÜÜHILISTE PROTSESSIDE KUJUNDAMINE
Viieaastaste laste psüühiliste protsesside (erinevad tajuliigid, mälu, mõtlemine) süsteemne arendamine loob märksa paremad võimalused lugemis- ja kirjutamisoskuse eelduste kujunemiseks.
Õppetöö kui vaimne tegevus eeldab lapse psüühiliste protsesside − tajude, mälu, mõtlemise ja kõne kindlat arengutaset. Iga psüühiline protsess kujuneb omaette, eraldi, kuid samaaegselt koos teiste protsessidega, olles mõjutatud teistest ja mõjutades ka ise teisi. Pidev omavaheline põimumine kujundab lõppkokkuvõttes uued arengu kvaliteedid.
Lastega viiakse läbi õppetegevusi, mängitakse arendavaid mänge jms, mille kaudu arendatakse erinevaid vajalikke baasoskusi, et lugemise ja kirjutamise eeldused saaksid kujuneda.
Koolivalmiduse tagamiseks on vaja sihipäraselt arendada enne kooli laste tajusid, mõtlemist, mälu ja kõnet, samuti eesti keele seisukohalt vajalikku häälik- ja foneemanalüüsi oskusi.
Neljanda- viienda eluaastani juhib lapse tegevusi taju − ta uurib ümbritsevat keskkonda: kuulab, vaatab, kombib jne. Erinevate tajuliikide (nägemistaju, kuulmis- ja rütmitaju, kinesteetilise e. liigutustaju, aja- ja ruumitaju) süsteemse arendamise olulisust on lapse arengus raske üle hinnata.
Tähelepanu pööratakse taju erinevate tunnuste arendamisele: esemelisus, valivus, terviklikkus, detailsus, konstantsus, mõtestatus, üldistatus. Tajuprotsessid täpsustuvad kõne kaudu. Suurt rõhku pööratakse kõne arendamisele.
Nägemistajul on lugemis- ja kirjutamisprotsessis täita oluline roll: tähekujude täpne eristamine omavahel (joonte ja kriipsude paigutus ja arv). Tavapärase arengu korral on taju seotud keele ja kõnega sujuvalt. Arenguhälvete korral täheldatakse taju kvaliteedis puudujääke. Pedagoogilises plaanis pole õpetajal enamasti teada probleemi täpne põhjus, küll aga võib näiteks optilis- ruumilise taju puudulikkus põhjustada peegelkirja, kujult sarnaste tähtede segistamist, ringipaigutamist.
Rütmitaju areng on keerukas etapiviisiline protsess. Helide ja pauside pikkuse, kestvuse taju areng algab 4.-5. eluaastal ja kestab 9.-10. eluaastani.
Eesti keeles lugema ja kirjutama õppimisel on just häälikute pikkuse tajumise oskus eriti oluline (foneemanalüüs). Hääldades ühe ja sama häälikkoostisega sõnakolmikuid, milles sõnad erinevad üksteisest mingi hääliku poolest, on võimalik tunnetada, kuidas eesti keelele omane sõnavälde annab kogu reale teatud rütmi. Lapsed hääldavad sõnakolmikuid, näiteks tuli- Tuuli- tuuli ja õpivad aja jooksul tajuma teatud rütmilist struktuuri.
Kuulmistaju areng on väga tihedalt seotud rütmitaju arenguga. Kõne tajumisel on vaja ära tunda üksikhäälikute tunnuseid, intonatsiooni, tempo muutust, rõhku, mis aitavad kaasa kuuldu mõistmisele. Kahjustuse korral ei erista laps kõlalt sarnaseid häälikuid, jätab sõnas ära algus- või lõpuhäälikud, vahetab häälikute asukohta.
Kinesteetilise ehk liigutustaju ülesandeks on oma keha liikumise või kehaosa liigutuste tajumine ja liigutusvilumuse kujundamine. Lugemis- ja kirjutamisprotsessis on eriti vajalik hääldusliigutuste täpsus, koordinatsioon ja ümberlülituvus ning nende seostamine kuulmis- ja nägemistaju abil saadud signaalidega. Puuduliku arengu korral hakkab laps segistama hääldusviisilt ja häälduskohalt sarnaseid häälikuid.
Aja- ja ruumitaju arenevad nägemis-, liigutus- ja tasakaaluorganite koostöös. Aeglustunud arengu korral on lapsel raskusi tähtede omavahelise eristamise ja järjekorra määramisega, kõnes ei arene ruumi- ja ajasuhteid tähistavad sõnad (näiteks all, keskel, üleval), raskusi tekib grammatiliste konstruktsioonide mõistmisega (näiteks kolmnurk on ringi all ja ruudu kõrval).
Näeme, et lapse arengus on tajud väga tähtsal kohal. Seega on tajude süsteemne arendamine eripedagoogiliste meetodite ja võtetega väga vajalik.
Kuna tajuprotsessid täpsustuvad kõne kaudu, ei saa sellest süsteemist ka kõnet kõrvale jätta.
Kõne, millega laps oma tegevust saadab ning mis väljendab tema hinnanguid ja järeldusi (egotsentriline kõne, näiline väliskõne), kujuneb lapse sotsiaalsest kõnest umbes kolme aasta vanuses. See hääbub seoses üleminekuga sisekõnele ligikaudu viie aasta vanuses ning kaob peaaegu täielikult ajaks, kui lapsel muutub juhtivaks verbaalne mõtlemine.
Tajude, mälu ja kõne areng toetab mõtlemist ja võimaldab oma tegevusi planeerida ning nende tulemust prognoosida. Mõtlemine omakorda toetub kõnele ja kõne areng mõjutab mõtlemise arengut.
Edaspidi annavad juba taju ja mälu materjali mõtlemisele, samal ajal inimene tajub, jätab meelde ja meenutab mõeldes (analüüsides, võrreldes).
Psüühilised protsessid ja kõne arenevad käsikäes. Iseseisev tegevuse planeerimine kujuneb kõne ja tegevuse seostamise kaudu.
Lapse tegevuse tulemuse ja kõne kaudu saab hinnata mõtlemist ja mälu.
Koolis toimetulekut ei määra mitte ainult lapse kognitiivsete võimete tase, vaid ka see, kuidas ta kollektiivis tegutsedes hakkama saab.
SUHTLEMISOSKUSE KUJUNDAMINE
Suhtlemisoskus on vilumus, millest sõltub edukus väga paljudel elualadel. Sageli arvatakse, et suhtlemisoskust pole tarvis õppida, kuna tegemist on inimese jaoks millegi niisama omasega nagu näiteks hingamine.
Suhtlemine on kõne arengu eeldus ja kõne arendamise eesmärk.
Kuidas suhtlemisoskust hinnata?
Jälgime, kuidas laps:
Suhtlemine on kahepoolne protsess. Kuidas saada lapsega kontakti?
Millised on suhtlemise osaoskused?
Kuidas osaleda suhtlussituatsioonis?
Kuidas arendada suhtlemisoskust?
Puudulik suhtlemisoskus on sageli käitumisprobleemide põhjuseks.
Suhtlemise õppimine saab alguse juba imikueas ja omab edaspidises elus olulist rolli.
Kõne- ja suhtlemisoskuse kujundamine, kõnega seotud abivahendite kasutama õpetamine on koolieelses eas tähtsal kohal.
1) psüühiliste protsesside süsteemne arendamine;
2) suhtlemisoskuse kujundamine;
3) väärtuskasvatuse toetamine „Persona Dolls“ metoodika abil.
PSÜÜHILISTE PROTSESSIDE KUJUNDAMINE
Viieaastaste laste psüühiliste protsesside (erinevad tajuliigid, mälu, mõtlemine) süsteemne arendamine loob märksa paremad võimalused lugemis- ja kirjutamisoskuse eelduste kujunemiseks.
Õppetöö kui vaimne tegevus eeldab lapse psüühiliste protsesside − tajude, mälu, mõtlemise ja kõne kindlat arengutaset. Iga psüühiline protsess kujuneb omaette, eraldi, kuid samaaegselt koos teiste protsessidega, olles mõjutatud teistest ja mõjutades ka ise teisi. Pidev omavaheline põimumine kujundab lõppkokkuvõttes uued arengu kvaliteedid.
Lastega viiakse läbi õppetegevusi, mängitakse arendavaid mänge jms, mille kaudu arendatakse erinevaid vajalikke baasoskusi, et lugemise ja kirjutamise eeldused saaksid kujuneda.
Koolivalmiduse tagamiseks on vaja sihipäraselt arendada enne kooli laste tajusid, mõtlemist, mälu ja kõnet, samuti eesti keele seisukohalt vajalikku häälik- ja foneemanalüüsi oskusi.
Neljanda- viienda eluaastani juhib lapse tegevusi taju − ta uurib ümbritsevat keskkonda: kuulab, vaatab, kombib jne. Erinevate tajuliikide (nägemistaju, kuulmis- ja rütmitaju, kinesteetilise e. liigutustaju, aja- ja ruumitaju) süsteemse arendamise olulisust on lapse arengus raske üle hinnata.
Tähelepanu pööratakse taju erinevate tunnuste arendamisele: esemelisus, valivus, terviklikkus, detailsus, konstantsus, mõtestatus, üldistatus. Tajuprotsessid täpsustuvad kõne kaudu. Suurt rõhku pööratakse kõne arendamisele.
Nägemistajul on lugemis- ja kirjutamisprotsessis täita oluline roll: tähekujude täpne eristamine omavahel (joonte ja kriipsude paigutus ja arv). Tavapärase arengu korral on taju seotud keele ja kõnega sujuvalt. Arenguhälvete korral täheldatakse taju kvaliteedis puudujääke. Pedagoogilises plaanis pole õpetajal enamasti teada probleemi täpne põhjus, küll aga võib näiteks optilis- ruumilise taju puudulikkus põhjustada peegelkirja, kujult sarnaste tähtede segistamist, ringipaigutamist.
Rütmitaju areng on keerukas etapiviisiline protsess. Helide ja pauside pikkuse, kestvuse taju areng algab 4.-5. eluaastal ja kestab 9.-10. eluaastani.
Eesti keeles lugema ja kirjutama õppimisel on just häälikute pikkuse tajumise oskus eriti oluline (foneemanalüüs). Hääldades ühe ja sama häälikkoostisega sõnakolmikuid, milles sõnad erinevad üksteisest mingi hääliku poolest, on võimalik tunnetada, kuidas eesti keelele omane sõnavälde annab kogu reale teatud rütmi. Lapsed hääldavad sõnakolmikuid, näiteks tuli- Tuuli- tuuli ja õpivad aja jooksul tajuma teatud rütmilist struktuuri.
Kuulmistaju areng on väga tihedalt seotud rütmitaju arenguga. Kõne tajumisel on vaja ära tunda üksikhäälikute tunnuseid, intonatsiooni, tempo muutust, rõhku, mis aitavad kaasa kuuldu mõistmisele. Kahjustuse korral ei erista laps kõlalt sarnaseid häälikuid, jätab sõnas ära algus- või lõpuhäälikud, vahetab häälikute asukohta.
Kinesteetilise ehk liigutustaju ülesandeks on oma keha liikumise või kehaosa liigutuste tajumine ja liigutusvilumuse kujundamine. Lugemis- ja kirjutamisprotsessis on eriti vajalik hääldusliigutuste täpsus, koordinatsioon ja ümberlülituvus ning nende seostamine kuulmis- ja nägemistaju abil saadud signaalidega. Puuduliku arengu korral hakkab laps segistama hääldusviisilt ja häälduskohalt sarnaseid häälikuid.
Aja- ja ruumitaju arenevad nägemis-, liigutus- ja tasakaaluorganite koostöös. Aeglustunud arengu korral on lapsel raskusi tähtede omavahelise eristamise ja järjekorra määramisega, kõnes ei arene ruumi- ja ajasuhteid tähistavad sõnad (näiteks all, keskel, üleval), raskusi tekib grammatiliste konstruktsioonide mõistmisega (näiteks kolmnurk on ringi all ja ruudu kõrval).
Näeme, et lapse arengus on tajud väga tähtsal kohal. Seega on tajude süsteemne arendamine eripedagoogiliste meetodite ja võtetega väga vajalik.
Kuna tajuprotsessid täpsustuvad kõne kaudu, ei saa sellest süsteemist ka kõnet kõrvale jätta.
Kõne, millega laps oma tegevust saadab ning mis väljendab tema hinnanguid ja järeldusi (egotsentriline kõne, näiline väliskõne), kujuneb lapse sotsiaalsest kõnest umbes kolme aasta vanuses. See hääbub seoses üleminekuga sisekõnele ligikaudu viie aasta vanuses ning kaob peaaegu täielikult ajaks, kui lapsel muutub juhtivaks verbaalne mõtlemine.
Tajude, mälu ja kõne areng toetab mõtlemist ja võimaldab oma tegevusi planeerida ning nende tulemust prognoosida. Mõtlemine omakorda toetub kõnele ja kõne areng mõjutab mõtlemise arengut.
Edaspidi annavad juba taju ja mälu materjali mõtlemisele, samal ajal inimene tajub, jätab meelde ja meenutab mõeldes (analüüsides, võrreldes).
Psüühilised protsessid ja kõne arenevad käsikäes. Iseseisev tegevuse planeerimine kujuneb kõne ja tegevuse seostamise kaudu.
Lapse tegevuse tulemuse ja kõne kaudu saab hinnata mõtlemist ja mälu.
Koolis toimetulekut ei määra mitte ainult lapse kognitiivsete võimete tase, vaid ka see, kuidas ta kollektiivis tegutsedes hakkama saab.
SUHTLEMISOSKUSE KUJUNDAMINE
Suhtlemisoskus on vilumus, millest sõltub edukus väga paljudel elualadel. Sageli arvatakse, et suhtlemisoskust pole tarvis õppida, kuna tegemist on inimese jaoks millegi niisama omasega nagu näiteks hingamine.
Suhtlemine on kõne arengu eeldus ja kõne arendamise eesmärk.
Kuidas suhtlemisoskust hinnata?
Jälgime, kuidas laps:
- täiskasvanu tähelepanu saavutab;
- nõuab abi, infot, tegevuse kordumist, objekti vms;
- keeldub;
- tervitab;
- väljendab emotsioone;
- nimetab ja kommenteerib.
Suhtlemine on kahepoolne protsess. Kuidas saada lapsega kontakti?
- Lapse tähelepanu saavutamine
- Huvitumine suhtlussituatsioonist
- Žestide mõistmine
- Suhtluspartneri teadvustamine
- Ootusärevuse väljendamine
- Rõõmustav reaktsioon mingile tegevusele/sündmusele
Millised on suhtlemise osaoskused?
- kontakti loomime;
- pilkkontakti hoidmine;
- kuulamine;
- oma kõnevooru ootamine;
- oma ütluse täpsustamine või parandamine;
- täpsustava info küsimine;
- sobiva strateegia valimine.
Kuidas osaleda suhtlussituatsioonis?
- Suhtlussituatsioonis osalemine
- Suhtlussituatsiooni algatamine
- Vestluse või suhtlussituatsiooni jätkamine/ülevalhoidmine
- Vestlusega liitumine
- Vestluse lõpetamine
Kuidas arendada suhtlemisoskust?
- Suunamine
- Eeskuju andmine
- Õige käitumise kinnitamine
- Teised sisendid ( kujutletavad situatsioonid, käitumise valiku põhjendamine jne)
Puudulik suhtlemisoskus on sageli käitumisprobleemide põhjuseks.
Suhtlemise õppimine saab alguse juba imikueas ja omab edaspidises elus olulist rolli.
Kõne- ja suhtlemisoskuse kujundamine, kõnega seotud abivahendite kasutama õpetamine on koolieelses eas tähtsal kohal.
